Isikhokelo Sezempilo

Yintoni iNabizi? Ukubaluleka Kwayo Emzimbeni Wethu kunye Nemida Esemgangathweni

UmbhaliUmbhaliMeyi 10, 2026
Yintoni iNabizi? Ukubaluleka Kwayo Emzimbeni Wethu kunye Nemida Esemgangathweni

Yintoni iNabizi? Ukubaluleka Kwayo Emzimbeni Wethu kunye neMida Esemgangathweni

INabizi, ngamaxesha onke intliziyo xa isebenza, igazi lityhalwa ngamandla emithanjeni, nto leyo ebangela amaza oxinzelelo avakalelwa eludongeni lwemithambo. Ngokuqhelekileyo, inabizi inokuziva lula ngesandla kwiindawo ezikufutshane nolusu ezifana nesihlahla, entanyeni okanye esinqeni. INabizi ayiniki nje kuphela ulwazi malunga nobuninzi bokubetha kwentliziyo; ikwanika neengcebiso ezibalulekileyo malunga nerithem yentliziyo, imeko yenkqubo yokujikeleza kwegazi kunye nempilo ngokubanzi.

Ukuba isantya sentliziyo yakho sikumda oqhelekileyo, luphawu lwenkqubo yokujikeleza kwegazi esempilweni. INabizi ngexesha lokuphumla ingahluka kumntu nomntu. Xa kuhlalutywa inabizi, izinto ezininzi ezifana nobudala, isini, inqanaba lomsebenzi womzimba, uxinzelelo, ubushushu bomzimba, amayeza asetyenziswayo kunye nempilo ngokubanzi zinefuthe. Kodwa umgaqo osisiseko kukuba inabizi kufuneka ibe rhoqo kwaye irithimiki.

Zithini iiNdawo eziQhelekileyo zeNabizi?

Kubantu abadala abasesempilweni, isantya sentliziyo ngexesha lokuphumla kufuneka sibe phakathi kwe-60 ukuya kwi-100 ngomzuzu. Kubantu abenza umthambo rhoqo ixesha elide, eli nani lingehla lize kuma kwinqanaba elisezantsi (malunga ne-45–60 ukubetha/ngomzuzu). INabizi ephantsi ngexesha lokuphumla, ngakumbi kubadlali bomzimba, ibonisa ukuba intliziyo isebenza ngokufanelekileyo kwaye oku kuqwalaselwa njengophawu oluhle.

Ukubetha kwentliziyo phakathi kwe-50–70 ngomzuzu kuqwalaselwa njengokuhle kakhulu, phakathi kwe-70–85 kuqhelekileyo, ngelixa amanani angaphezulu kwe-85 athathwa njengenabizi ephezulu. INabizi ephezulu okanye ephantsi ayisoloko ithetha ukuba kukho ingxaki yezempilo; amaxesha amaninzi yenzeka njengempendulo kutshintsho lwefizioloji emzimbeni. Kodwa ukuba kukho ukungaqhelekanga okuqhubekayo, kunye nokudinwa, isijikelezi-ntloko okanye ukulahlekelwa yingqondo, kufuneka uye kugqirha.

Kutheni iNabizi Inokutshintsha?

INabizi ichaphazeleka zizinto ezininzi zokusingqongileyo kunye nezo mzimba. Ubushushu, inqanaba lomsebenzi, uxinzelelo, uvalo okanye imvakalelo zinokubangela ukunyuka okwethutyana kwenabizi. Ukusebenzisa ugwayi, amanye amayeza kunye nokunqongophala kwegazi (anemiya) nako kungabangela ukunyuka kwenabizi. Emva kokuyeka ugwayi, inabizi idla ngokwehla.

Ukongeza, izifo zentliziyo, ukungaqhelekanga kwe-thyroid, usulelo, ukopha okanye ezinye izifo ze-endocrine zinokubangela utshintsho olusisigxina kwenabizi. Xa kuqwalaselwa ezi zinto zonke, kubalulekile ukuhlola inabizi ngamaxesha athile; ngakumbi ukuba kukho iimpawu ezintsha, ezingaqhelekanga okanye ezinzulu, kufuneka ubonane nogqirha.

Kufuneka Kwenziwe Njani Ukuhlola iNabizi?

Ulingo lwenabizi lulula kwaye lusebenziseka lula. Ukuze wenze olu vavanyo, kufuneka uphumle kwaye uzole. Ngexesha lovavanyo, sebenzisa umnwe wakho ophakathi kunye nowesalathiso ucinezele kancinci kwindawo apho umthambo udlula khona esihlahleni, entanyeni okanye esinqeni ukuze uzive ukubetha. Emva koko, usebenzisa i-stopwatch, bala ukuba ibetha kangaphi ngemizuzwana engama-60. Ukuba awunaxesha, ungabala inani lokubetha ngemizuzwana engama-30 uze uphindaphinde kabini ukuze ufumane inabizi yomzuzu.

Kufuneka inabizi ibe rhoqo, igcwele kwaye irithimiki. Ukuba uziva ukungaqhelekanga (i-aritmiya), ukubetha okungaphezulu okanye okuphantsi kakhulu/okuphezulu kakhulu, ungathandabuzi ukuya kwisibhedlele ukuze uhlolwe. Ngokukodwa kubantu abanesifo serithem yentliziyo, ugqirha unokucela ukuba kuviwe ngqo entliziyweni. Oomatshini bale mihla bokulinganisa uxinzelelo lwegazi nabo basetyenziswa kakhulu ukulinganisa inabizi ngokulula.

Izizathu Ezikhulu Zokunyuka Kwenabizi

Ukuba inabizi iphezulu, kuthetha ukuba intliziyo ibetha ngokukhawuleza kunesiqhelo ngomzuzu ngamnye. Izinto ezibangela ukunyuka okwethutyana kwenabizi ziquka; umsebenzi womzimba onzima, umthambo onzima, uxinzelelo olukhulu, imvakalelo, uloyiko kunye notshintsho olukhawulezayo lwemvakalelo. Kwakhona, usulelo olunobushushu, ukusebenza ngokugqithiseleyo kwe-thyroid kunye nezinye izifo zentliziyo nemithambo zinokubangela ukunyuka kwenabizi.

Kwiimeko ezinzulu ezifana nokopha, ukuze amalungu omzimba afumane ioksijini eyaneleyo, intliziyo iqala ukubetha ngokukhawuleza. Kodwa xa umthamo wegazi wehla kakhulu, inabizi ephantsi nayo ingenzeka kwaye le meko ifuna unyango olukhawulezileyo. Kubantu abanenabizi ephezulu rhoqo, kufanelekile ukuba kuphandwe izifo zentliziyo okanye ezinye iingxaki zempilo. Kuyaziwa ukuba umthambo oqhelekileyo unceda ekwehliseni inabizi yokuphumla ekuhambeni kwexesha.

Ziziphi Izizathu Zokuba Inabizi Ibe Phantsi?

INabizi ephantsi, eyaziwa ngokuba yi-bradikadi, yimeko apho inani lokubetha kwentliziyo ngomzuzu lingaphantsi kwenqanaba elilindelekileyo ngokobudala kunye nempilo. Kwiintliziyo ezomeleleyo ngenxa yomthambo onzima, inabizi ephantsi iqhelekile kwaye ayibangeli nkxalabo. Kodwa ukuba inabizi iphantsi kune-40, ngakumbi xa ihamba nokudinwa, isijikelezi-ntloko okanye ukulahlekelwa yingqondo, kufuna uvavanyo olukhawulezileyo lwezempilo.

Izizathu zenabizi ephantsi ziquka ukuguga, ezinye izifo zerithem yentliziyo, izifo zentliziyo ezizalwa nazo, ukopha ebuchotsheni, ukusilela kwehomoni ye-thyroid, ukungaphefumli kakuhle ebusuku, ukungalingani kwe-electrolyte okanye iziphumo ebezingalindelekanga zamanye amayeza.

INabizi Kufuneka Ibe Njani KumaQela Amahlukeneyo Eminyaka?

INabizi iyahluka ngokobudala kunye nempilo yomntu. Kubantwana nakubantwana abasandula ukuzalwa, inabizi iphezulu kuneeyabantu abadala; xa umntu ekhula, inabizi iyehla. Iindawo zenabizi ezisetyenziswa kwihlabathi ngokobudala zishwankathelwe kwitheyibhile engezantsi:

  • Kubantwana abasandula ukuzalwa: 70–190 ukubetha/ngomzuzu (umndilili ~125)

  • 1–11 iinyanga: 80–160 ukubetha/ngomzuzu (umndilili ~120)

  • 1–2 iminyaka: 80–130 ukubetha/ngomzuzu (umndilili ~110)

  • 2–4 iminyaka: 80–120 ukubetha/ngomzuzu (umndilili ~100)

  • 4–6 iminyaka: 75–115 ukubetha/ngomzuzu (umndilili ~100)

  • 6–10 iminyaka: 70–110 ukubetha/ngomzuzu (umndilili ~90)

  • 10–18 iminyaka: 55–105 ukubetha/ngomzuzu (umndilili ~80–90)

  • 18 iminyaka nangaphezulu kubantu abadala: 60–100 ukubetha/ngomzuzu (umndilili ~80)

Isantya sentliziyo esiphuma kakhulu kula manani, ngakumbi ukuba kukho nezinye izikhalazo, kufuneka sihlolwe ngugqirha.

Yintoni Enokwenziwa Ukuze INabizi Ihlale Isempilweni?

Ukwenza umthambo rhoqo, ukutya ngokulinganayo, ukuphepha uxinzelelo kangangoko, ukuyeka ugwayi kunye notywala kunceda inabizi ihlale kumda oqhelekileyo. Ukuhlolwa rhoqo koxinzelelo lwegazi, i-cholesterol kunye neswekile yegazi nako kubalulekile ukukhusela impilo yentliziyo. Ukuba ufumana iimpawu ezintsha okanye eziphindaphindayo ezifana nokubetha kwentliziyo okungaqhelekanga, isijikelezi-ntloko, okanye ukudinwa, funa ingcebiso kugqirha ngaphandle kokulibazisa.

Imibuzo Ebuziwa Rhoqo (I.M.R)

Yintoni inabizi eqhelekileyo?

Kubantu abadala abasesempilweni, inabizi ngexesha lokuphumla idla ngokuba phakathi kwe-60–100 ngomzuzu. Kubantu abenza umthambo rhoqo, eli nani lingaphantsi.

Ndingayilinganisa njani inabizi yam ngokuchanekileyo?

Ngexesha lokuphumla, sebenzisa umnwe wakho ophakathi kunye nowesalathiso ucinezele kancinci kumthambo esihlahleni okanye entanyeni ukuze uzive inabizi. Eyona ndlela ichanekileyo kukubala inani lokubetha ngemizuzwana engama-60.

Ngaba ukunyuka kwenabizi kuyingozi?

Ukunyuka okwethutyana kwenabizi akubangeli ngxaki. Kodwa ukuba inabizi yakho iphezulu rhoqo ngexesha lokuphumla kwaye kukho nezinye izikhalazo, kufuneka uye kugqirha.

Ixesha lini inabizi ephantsi iba yingozi?

Ukuba inabizi iphantsi kune-40 kwaye kukho isijikelezi-ntloko, ukudinwa, okanye ukulahlekelwa yingqondo, kufuna uvavanyo olukhawulezileyo.

Kutheni inabizi yabantwana iphezulu kuneeyabantu abadala?

Ngenxa yokuba i-metabolism kunye nolwakhiwo lomzimba wabantwana lufuna isantya sentliziyo esiphezulu. Njengoko umntu ekhula, inabizi iyehla.

Ngaba uxinzelelo luyichaphazela inabizi?

Ewe. Uxinzelelo kunye notshintsho lwemvakalelo lunokunyusa isantya sentliziyo okwethutyana.

Ngaba ugwayi unyusa inabizi?

Ugwayi kunye nezinye iimveliso ze-nikotine zinyusa inabizi okwethutyana. Emva kokuyeka ugwayi, inabizi yakho idla ngokwehla.

Kutheni inabizi yabadlali bomzimba iphantsi?

Umthambo rhoqo wenza intliziyo isebenze ngokufanelekileyo; ngaloo ndlela intliziyo ipompa igazi elininzi ngamanani ambalwa okubetha kwaye inabizi yokuphumla ingehla.

Kutheni inabizi inyuka xa ubushushu bomzimba buphezulu?

Njengoko ubushushu bomzimba bonyuka, i-metabolism iyakhawuleza kwaye intliziyo kufuneka isebenze ngakumbi. Oku kubangela ukunyuka kwenabizi.

Ndiyiva ukungaqhelekanga kwentliziyo, mandithini?

Ukuba uziva inabizi engarhoxanga okanye ukungaqhelekanga kwerithem, kufuneka uye kugqirha okhethekileyo kwiintliziyo.

Ngaba ukutyeba kakhulu kuchaphazela inabizi?

Ubunzima obugqithisileyo bubeka umthwalo ongaphezulu kwentliziyo kwaye bunokubangela ukunyuka okanye ukungaqhelekanga kwenabizi.

Mandithini xa inabizi yam inyuka ngesiquphe?

Ukunyuka kwenabizi okwethutyana akubangeli ngxaki. Kodwa ukuba oku kwenzeka rhoqo kwaye kukho nezinye iimpawu, kufuneka uye kwisibhedlele.

Ngaba kufuneka ndilandele inabizi yam ekhaya?

Ukuba unesifo sentliziyo nemithambo okanye unezinto ezibeka emngciphekweni, ukulandelela inabizi rhoqo ekhaya kunokuba luncedo ekufumaneni nasekulawuleni iingxaki kwangethuba.

Imithombo

Uyalithanda eli nqaku?

Yabelana nabahlobo bakho