Veresuhkur: Mõju organismi energiatasakaalule ja tervisele

Mis on veresuhkur ja millist rolli see organismis mängib?

Glükoos on meie organismis energia saamiseks põhilise tähtsusega suhkruliik. Söögi kaudu saadud glükoos kandub vereringe kaudu kõikidesse rakkudesse ning kasutatakse energia tootmiseks. Veresuhkur (vereglükoos) väljendab glükoosi kogust vereringes. Kui see tase on liiga kõrge, võivad paljud keha koed kahjustuda. Seetõttu on organismis olemas keerulised kontrollimehhanismid, mis tasakaalustavad veresuhkru taset. Kõhunäärmes asuvad beetarakud eritavad insuliini hormooni, mis aktiveerub veresuhkru tõustes; see hõlbustab glükoosi omastamist rakkude poolt ning viib veresuhkru väärtuse tagasi normi piiridesse.

Millised peaksid olema tervislikud veresuhkru tasemed?

Tervetel inimestel on veresuhkur tavaliselt vahemikus 70–120 mg/dl. Siiski tuleb arvestada, et need väärtused võivad aeg-ajalt erinevatel põhjustel muutuda. Diabeedi korral tõuseb veresuhkur insuliini tootmise vähenemise või selle ebaefektiivsuse tõttu. Haiguse diagnoosimiseks ei piisa ühest mõõtmistulemusest. Seetõttu tehakse ka HbA1c test, mis näitab viimase kolme kuu keskmist veresuhkru taset. Kui HbA1c on vahemikus 6–6,5%, viitab see "prediabeedile" (varjatud suhkur), üle 6,5% aga on oluline näitaja diabeedi diagnoosimisel.

Mis on tühja kõhu ja söögijärgne veresuhkur ning kuidas neid mõõdetakse?

Glükoosi kogus veres varieerub sõltuvalt sellest, kas inimene on söönud või mitte. Tühja kõhu veresuhkur tähendab väärtust, mis mõõdetakse pärast vähemalt 8–12-tunnist paastu. Söögijärgne veresuhkur on glükoosi tase, mis mõõdetakse 2 tundi pärast sööki. Mõlemad mõõtmised annavad olulist teavet nii madala veresuhkru (hüpoglükeemia) kui ka kõrge veresuhkru (hüperglükeemia) kohta.

Tühja kõhu veresuhkru väärtuste vahemik

Tervetel inimestel on tühja kõhu veresuhkur tavaliselt vahemikus 70–100 mg/dl. Väärtused alla 60 mg/dl loetakse hüpoglükeemiaks (madal veresuhkur) ning võivad vajada meditsiinilist sekkumist. Kui tühja kõhu veresuhkur ületab 125 mg/dl, tekib kahtlus diabeedile.

Söögijärgse veresuhkru väärtused

Söögijärgset veresuhkrut mõõdetakse enamasti 2 tundi pärast sööki ning see peaks olema alla 140 mg/dl. Väärtused vahemikus 140–200 mg/dl viitavad prediabeedile, üle 200 mg/dl aga diabeedile.

Kuidas mõõdetakse veresuhkrut?

Veresuhkrut saab kodus praktiliselt mõõta väikese vereprooviga. Kodus kasutatavate glükomeetritega tilgutatakse sõrmest võetud veretilk mõõteribale ning tulemus saadakse mõne sekundi jooksul. Need seadmed võimaldavad regulaarset jälgimist ning on eriti olulised diabeediga patsientidele. Insuliini kasutavatel patsientidel soovitatakse tavaliselt mõõta veresuhkrut neli korda päevas.

Haiglas tehakse mõõtmine vereanalüüsi abil laboris. Lisaks võib diagnoosimiseks teha ka "suukaudse glükoositaluvuse testi" (OGTT). Selle testi puhul mõõdetakse esmalt tühja kõhu veresuhkur pärast öist paastu, seejärel juuakse kindla kogusega glükoosilahust ning 2 tunni pärast mõõdetakse veresuhkur uuesti. Terved inimesed suudavad insuliini abil veresuhkru normaliseerida, diabeediga patsientidel jäävad need väärtused kõrgeks.

Millele tuleb tühja kõhu ja söögijärgse veresuhkru mõõtmisel tähelepanu pöörata?

Tühja kõhu veresuhkru mõõtmiseks on vaja vähemalt 8–12-tunnist paastu. Seetõttu tehakse mõõtmine tavaliselt hommikul pärast öist paastu. Söögijärgset veresuhkrut tuleks mõõta 2 tundi pärast söögi algust. 2–3-tunnine vahemik on mõõtmiseks ideaalne; pärast 4 tundi mõõdetud väärtused võivad olla eksitavad.

Millised on veresuhkru tõusu peamised põhjused?

Tühja kõhu või söögijärgse veresuhkru kõrge tase võib olla tingitud erinevatest teguritest. Ebatervislik toitumine (eriti liigne süsivesikute ja rasva tarbimine), vähene liikumine, ebapiisav füüsiline aktiivsus, krooniline stress ja mõned geneetilised tegurid on neist mõned. Üks olulisemaid põhjuseid on diabeet. Diabeediga inimeste ravimite või insuliinravi katkestamine põhjustab samuti veresuhkru tõusu.

Kuidas saab veresuhkru väärtusi tasakaalustada?

Veresuhkru tasakaalu hoidmisel on oluline roll tervislikul toitumisel, väikeste ja sagedaste toidukordade söömisel ning igapäevasel regulaarsel liikumisel. Eriti soovitatakse nädalas vähemalt 5 päeva kõndimist. Selliste seisundite puhul nagu 1. tüüpi diabeet, kus kõhunääre ei tooda insuliini, on ravimid ja insuliinravi hädavajalikud.

Veresuhkru tasemed ja jälgimine lastel

Lastel erinevad veresuhkru normaalväärtused täiskasvanutest ning muutuvad vastavalt vanusele. Vastsündinutel ja imikutel loetakse tühja kõhu veresuhkrut vahemikus 90–170 mg/dl ning söögijärgset veresuhkrut 120–200 mg/dl normaalseks. 2–8-aastastel lastel on tühja kõhu veresuhkur 80–160 mg/dl, söögijärgne 110–190 mg/dl; üle 8-aastastel lastel tühja kõhu veresuhkur 80–130 mg/dl, söögijärgne 110–170 mg/dl. Kaasasündinud insuliinipuudulikkusega lastel on varajane insuliinravi ja igapäevane regulaarne mõõtmine väga oluline.

Millised on veresuhkru väärtused täiskasvanutel?

Täiskasvanutel loetakse tühja kõhu veresuhkrut normaalseks vahemikus 70–100 mg/dl ning söögijärgset veresuhkrut 70–140 mg/dl. Väärtused alla 60 mg/dl on hüpoglükeemia ning võivad vajada meditsiinilist ravi. Laste ja täiskasvanute veresuhkru normaalväärtuste vahel on keskmiselt 20–30 mg/dl erinevus.

Diabeediga patsientide veresuhkru tasemed ja juhtimine

Diabeediga inimestel on veresuhkur sageli kõrgem kui normaalne, olenemata sellest, kas nad on söönud või mitte. 1. tüüpi diabeedi korral organism ei tooda üldse insuliini ning ollakse sõltuv insuliinisüstidest. 2. tüüpi diabeedi puhul esineb tavaliselt insuliini toime nõrgenemine, mis on seotud vanuse, ülekaalu, perekondliku eelsoodumuse ja stressiga. 2. tüüpi diabeediga inimestel on veresuhkru juhtimine võimalik tervisliku toitumise, regulaarse liikumise ning arsti poolt määratud ravimite/insuliinravi abil. Rasvunud patsientidel võib teatud juhtudel raviprotsessi toetada ka kirurgiline sekkumine (näiteks bariaatriline kirurgia). Diabeedi diagnoosiga inimestel on oluline regulaarselt teha vereanalüüse ja olla arsti järelvalve all, et vähendada organikahjustuste riski.

Veresuhkur ja kroonilised haigused

Diabeet ja teised kroonilised haigused võivad mõjutada organismi üldist tervist ning erinevate haiguste raviprotsesse. Eriti diabeet võib põhjustada tüsistusi mõnede vähivormide ravi või kulgemise ajal, mistõttu on krooniliste haiguste regulaarne juhtimine väga oluline.

Korduma kippuvad küsimused

1. Mis on veresuhkur?

Veresuhkur on meie veres ringleva glükoosi tase. See annab kehale energiat ning selle taseme püsimine normaalsetes piirides on tervise jaoks vajalik.

2. Kui pika paastu järel tuleks mõõta tühja kõhu veresuhkrut?

Tühja kõhu veresuhkrut mõõdetakse tavaliselt pärast 8–12-tunnist paastu. Selle aja jooksul soovitatakse juua ainult vett.

3. Mis vahe on tühja kõhu ja söögijärgsel veresuhkrul?

Tühja kõhu veresuhkrut mõõdetakse pärast pikaajalist paastu, söögijärgset veresuhkrut aga umbes 2 tundi pärast sööki. Erinevus näitab, kui tõhusalt suudab organism pärast sööki glükoosi kasutada.

4. Millised on veresuhkru tõusu sümptomid?

Sage urineerimine, janu, väsimus ja seletamatu kaalulangus võivad olla seotud kõrge veresuhkruga. Sümptomite esinemisel on oluline pöörduda arsti poole.

5. Miks on madal veresuhkur (hüpoglükeemia) ohtlik?

Väga madal veresuhkur takistab piisava energia jõudmist ajju; see võib põhjustada minestamist, krampe või isegi koomat. Sellisel juhul on vajalik kiire sekkumine.

6. Kuidas mõõta veresuhkrut kodus?

Spetsiaalse glükomeetriga mõõdetakse sõrmest võetud veretilgaga veresuhkrut. Tulemused saadakse minutite jooksul.

7. Millised testid on vajalikud diabeedi lõplikuks diagnoosimiseks?

Üksikust veresuhkru mõõtmisest ei piisa. Lisaks tühja kõhu ja söögijärgsele veresuhkrule kasutatakse ka HbA1c testi ning vajadusel suukaudset glükoositaluvuse testi (OGTT).

8. Millele peaksin tähelepanu pöörama, et hoida veresuhkur tervislikul tasemel?

Tasakaalustatud toitumine, regulaarne liikumine, stressi juhtimine ja arsti kontrollide mitte unustamine on olulised.

9. Milline on laste ideaalne veresuhkru tase?

Laste veresuhkru tase sõltub vanusest. Õige vahemiku kohta on oluline konsulteerida arsti või lapse tervisliku seisundi põhjal.

10. Kuidas peaksid diabeediga patsiendid igapäevaselt jälgima oma veresuhkrut?

Tavaliselt soovitatakse mõõta 4 korda päevas, kuid see arv võib sõltuvalt isiklikust tervislikust seisundist varieeruda. Ravi skeemi peaks määrama arst.

11. Milliseid vigu võib veresuhkru mõõtmisel ette tulla?

Vale ajal mõõtmine, vigaste ribade/kaartide kasutamine või seadme rikked võivad anda eksitavaid tulemusi. Kahtluse korral tuleb pöörduda tervishoiutöötaja poole.

12. Kuidas hoitakse diabeedi progresseerumist kontrolli all?

Regulaarsed meditsiinilised kontrollid, tervislikud eluviisid ja määratud raviplaani järgimine on olulised diabeedi võimalike tüsistuste ennetamisel.

13. Kas kõrge veresuhkur mõjutab ka teisi haigusi?

Jah, kontrollimatu kõrge veresuhkur võib kahjustada südame, veresoonte, neerude, silmade ja närvisüsteemi tervist.

14. Mida teha, kui veresuhkur on kõrge hoolimata ravimi või insuliini kasutamisest?

Kindlasti tuleb pöörduda arsti poole. Võib olla vajalik annuse kohandamine või raviplaani muutmine.

15. Kas on võimalik ennetada veresuhkruhaigust?

Tasakaalustatud toitumine, regulaarne kehaline aktiivsus, kehakaalu kontroll ja riskirühma kuuluvate inimeste regulaarne arstlik kontroll võivad aidata diabeedi teket ennetada või edasi lükata.

Allikad

• Maailma Terviseorganisatsioon (WHO): Diabeedi faktid

• USA Haiguste Kontrolli ja Ennetamise Keskused (CDC): Diabeedi põhialused

• Ameerika Diabeedi Assotsiatsioon (ADA): Diabeedi meditsiinilise ravi standardid

• Rahvusvaheline Diabeediföderatsioon (IDF): Diabeedi atlas

• The New England Journal of Medicine, Diabetes Reviews