Mida peate teadma silma tõmbluse kohta

Silmalihaste tõmblus on ühiskonnas äärmiselt sageli esinev seisund ning kuigi seda peetakse tavaliselt ohutuks, on tegemist tegelikult kliinilise olukorraga, mis tekib silmalau lihaste tahtmatu kokkutõmbumise tagajärjel. Igapäevaelus esineb seda enamasti väsimuse või unepuuduse tõttu, kuid mõnikord võib see olla ka mõne muu silmahaiguse sümptom. Seetõttu on pikaajalise või sageli korduva silmalau tõmbluse korral oluline pöörduda silmaarsti poole.

Mis on silmalau tõmblus?

Meditsiinis tuntakse silmalau tõmblust kui "müokümiat" ning see avaldub kõige sagedamini silmalau lihastes äkiliste, lühiajaliste ja tahtmatute liigutustena (spasmidena). Need kokkutõmbed esinevad tavaliselt ülalau piirkonnas; mõnel inimesel võivad need tekkida ka alalau piirkonnas või mõlemas silmalaugus. Tõmblused võivad olla nii kerged ja minimaalsed, et jäävad märkamata, kuid mõnikord võivad need päeva jooksul mitu korda esineda või üldse puududa. Harva võivad kokkutõmbed olla tugevamad ja kesta kauem, põhjustades isegi mõlema silmalau sulgumist. Seda tõsisemat seisundit nimetatakse "blefarospasmiks" ning see vajab kindlasti meditsiinilist hindamist.

Enamasti põhjustavad silmalau tõmblused vaid piirkondlikke ja kergeid kaebusi. Kuid harva võib koos näo teiste piirkondade lihastõmbluste ja kontrollimatute liigutustega olla tegemist neuroloogilise seisundiga. Sellisel juhul tuleb kiiresti pöörduda tervishoiuasutusse.

Silmalau tõmbluse võimalikud põhjused

Silmalau tõmblus on enamasti ohutu ja ajutine seisund. Kuigi täpne põhjus pole enamikul juhtudel teada, võivad erinevad vallandavad tegurid mängida rolli silmalihaste spasmide tekkes:

• Liigne väsimus

• Unetus või ebaregulaarne unerežiim

• Stress ja pingeseisund

• Silmaärritus, allergia või kuivus

• Silmainfektsioonid

• Tugev päikesevalgus, tuul, õhusaaste või eredates tingimustes viibimine

• Sage silmade hõõrumine või füüsilised traumad

• Kofeiini, alkoholi või tubakatoodete liigne tarvitamine

• Mõnede ravimite kõrvaltoimed

Väga harva võivad mõned neuroloogilised haigused või ajukasvajad olla silmalau pikaajalise tõmbluse aluseks. Seetõttu tuleb kaebuste püsimisel kindlasti konsulteerida spetsialistiga.

Vasaku või parema silma tõmbluse põhjused

Nii paremas kui ka vasakus silmas esinevate tõmbluste põhjused on sarnased. Väsimus, suurenenud stressitase, liigne kofeiini või alkoholi tarbimine, elektrolüütide tasakaaluhäired ja mõned ravimid võivad seda põhjustada. Harva võib silmatõmblus olla mõne terviseprobleemi sümptom; sel juhul on oluline silmakontroll ja vajalikud uuringud.

Millised on silmalau tõmbluse sümptomid?

Põhiliseks sümptomiks on silmalau (ülemise või alumise) kiire, rütmiline ja tahtmatu kokkutõmbumine. Enamasti on see valutu, kuid mõnel inimesel võib põhjustada kerget ebamugavust. Tõmblused võivad kesta vaid mõne sekundi, kuid esineda vahelduvalt päevade kaupa. Raskematel juhtudel võib põhjustada kogu silmalau sulgumist.

Millal tuleks pöörduda arsti poole?

Enamik silmalau tõmblusi möödub iseenesest lühikese aja jooksul ega vaja tavaliselt ravi. Kui aga esinevad alljärgnevad kaebused, ei tohiks silmaarsti poole pöördumist edasi lükata:

• Kui silmalau piirkonnas tekib tugev rippumine

• Kui silmades tekib liigne rähm või pidev punetus

• Kui näo teistes piirkondades ilmnevad samuti lihaste kokkutõmbed

• Kui silmalau spasmi ajal sulgub silm täielikult ja sellele järgneb raskus silma avamisel

• Kui esineb eritis, turse või silmas on selged põletikunähud

• Kui tõmblus kestab üle kolme nädala

Samuti, kui silmalau tõmblusega kaasneb nägemise järsk muutus, valu või tahtmatud liigutused teistes lihastes, võib olla vajalik neuroloogiline hindamine.

Silmalau tõmbluse diagnoosimine ja läbivaatuse protsess

Silmalau tõmbluse diagnoos pannakse tavaliselt patsiendi haigusloo ja kliinilise läbivaatuse põhjal. Harva, kui kaebused püsivad, võidakse teha põhjalikumaid uuringuid silmahaiguste või neuroloogiliste häirete välistamiseks (näiteks magnetresonantstomograafia - MRT, vereanalüüsid või neuroloogiline hindamine). See on oluline võimalike tõsiste põhjuste välistamiseks.

Silmalau tõmbluse vähendamine ja ennetavad meetmed

Enamik silmalau tõmblusi möödub iseenesest lihtsate meetmetega. Allpool leiate soovitusi selle kohta:

• Püüdke tagada piisav ja kvaliteetne uni.

• Puhake silmi sageli ning kui viibite kaua ekraani ees, tehke pause.

• Vähendage kofeiinirikkaid jooke nagu kohv, tee ja energiajook.

• Vältige silmade asjatut hõõrumist või surumist.

• Kui kahtlustate silmade kuivust, allergiat või infektsiooni, konsulteerige arstiga ning kasutage sobivaid tilku või ravimeid.

• Kandke päikese käes viibides UV-filtriga päikeseprille.

• Hoidke ruumi õhk puhas ja niiske; ventilatsioon ja värske õhk on samuti silmadele kasulikud.

• Vajadusel ärge kartke otsida psühholoogilist abi stressi vähendamiseks.

Kui teil on olemasolev silmahaigus või krooniline terviseprobleem, jätkake ravimite kasutamist vastavalt arsti soovitustele.

Ravivõimalused

Enamasti möödub silmalau tõmblus ilma ravita. Kui kaebused püsivad või korduvad sageli, on oluline pärast meditsiinilist läbivaatust ravida aluseks olevat põhjust. Kui silmas esineb allergiat või kuivust, võib arst määrata sobivad tilgad ja kunstpisarad. Kui põhjuseks on stress või lihaste väsimus, soovitatakse puhata. Harvadel ja raskematel juhtudel võib arst soovitada lihaslõõgasteid või muid edasijõudnud ravimeetodeid. Tõsiste spasmide, nagu blefarospasmi korral, võib vaja minna botuliintoksiini süste ning ravi peab toimuma arsti järelvalve all.

Pidage meeles, et kui silmades esinevad pikaajalised, tugevad või ebatavaliselt korduvad lihastõmblused, võib varajane spetsialisti poole pöördumine aidata vältida tõsisemaid silmaprobleeme tulevikus. Ärge jätke oma silmade tervist tähelepanuta.

Korduma kippuvad küsimused

1. Miks tekib silmalau tõmblus?

Enamasti on peamisteks põhjusteks väsimus, unepuudus, stress, kofeiini tarbimine või silmaärritus. Harva võivad põhjuseks olla ka silma- või neuroloogilised haigused.

2. Kas silmalau tõmblus on ohtlik?

Enamik silmalau tõmblusi on ohutud ja mööduvad kiiresti. Kui aga tõmblus kestab ebatavaliselt kaua või kaasnevad tõsised sümptomid, tuleb kindlasti pöörduda arsti poole.

3. Kas vasaku silma tõmblus viitab millelegi halvale?

Vasaku ja parema silma tõmbluse vahel praktilist tervislikku erinevust ei ole. Mõlemas silmas esinevad tõmblused on tavaliselt samade põhjustega seotud.

4. Millal peaks silmalau tõmbluse korral arsti poole pöörduma?

Kui tõmblus kestab üle kolme nädala, sulgeb silma täielikult, kaasneb valu, turse või nägemise kadu, või kui näos tekivad tahtmatud liigutused teistes lihastes, tuleb pöörduda spetsialisti poole.

5. Kuidas saab silmalau tõmblust vähendada?

Piisav uni, stressi vähendamine, kofeiini tarbimise piiramine, sagedased pausid ekraani ees ning silmahügieeni järgimine on kasulikud.

6. Kas silmalau tõmblus on nakkav?

Ei, silmalau tõmblus ei ole nakkushaigus.

7. Kas silmalau tõmblus võib jääda püsivaks?

Enamik silmalau tõmblusi on ajutised. Kui tõsist haigust pole, ei ole püsivaks jäämine tõenäoline.

8. Milliseid silmatilku kasutatakse silmalau tõmbluse korral?

Arsti soovitusel võib kasutada sobivaid silmatilku allergia, kuivuse või infektsiooni korral.

9. Kas silmade hõõrumine suurendab tõmblust?

Jah, sage surve või hõõrumine võib põhjustada ärritust ja vallandada tõmblusi.

10. Kas silmalau tõmbluse korral tuleks kasutada taimseid või alternatiivseid ravimeetodeid?

Välja arvatud tervishoiutöötajate soovitused, ei ole alternatiivsete ravimeetodite kasutamine soovitatav. Silmakaebuste korral on esmalt vajalik arsti läbivaatus.

11. Mida teha, kui silmalau tõmblusega kaasneb peavalu?

Kui kaebused esinevad koos ja püsivad kaua, võib olla vajalik neuroloogiline hindamine, kindlasti tuleb pöörduda arsti poole.

12. Kas laste silmalau tõmblus on ohtlik?

Ka lastel on see enamasti ajutine. Kui tõmblused korduvad sageli või kaasnevad lisakaebused, tuleb pöörduda lastearsti või silmaarsti poole.

Allikad

• Maailma Terviseorganisatsioon (World Health Organization – WHO)

• Ameerika Oftalmoloogia Akadeemia (American Academy of Ophthalmology – AAO)

• Mayo Kliinik: Silma tõmblus

• National Eye Institute – Silmade tervise teabematerjalid

• Cleveland Clinic: Silma tõmblus (müoküümia ja blefarospasm)