Sigxeka Ngokuzonda Ucinde Olwenziwa eMpumalanga Turkistan NguShayina

Kusukela ngo-1949, eMpumalanga Turkistan, esebuswa uMbuso Wabantu baseShayina, ukwephulwa kwamalungelo abantu kuyaqhubeka ngokwanda kuzo zonke izindawo zempilo.
Uhulumeni waseShayina, ikakhulukazi ukuze asuse abantu bendawo abahlala esifundeni, usebenzise "amakamu okuqoqwa" okuthi ngemva kokuthi kwafakazelwa ngo-2018 ngezithombe zesathelayithi nobufakazi, wamukela ukuthi akhona, futhi uzama ukwethula lawa makamu emhlabeni njenge "izifundo zokuqeqesha imisebenzi" ukuze afihle icala nabasolwa, ethi ngaleyo ndlela uzosusa abantu baseMpumalanga Turkistan ebuphekula, ekuhlukumezeni nasekweqiseni. Eqinisweni, kule makamu kwenziwa amacala abhekwa njengamacala okubulala isintu, futhi abaningi abahlala emakamu laba abaphinde batholakale.
Uma kubhekwa ukuba khona kwemisebenzi ehlelekile yokususa isizwe nenkolo, akuphikiseki ukuthi lezi zenzo zingaphansi kwe-‘’Amacala Okumelene Nesintu’’.
Kusukela ngoMashi 2017, lapho uHulumeni waseShayina wamukela "Umthetho Wokulwa Nokweqisa", inani lama-Uyghur aseMpumalanga Turkistan avalelwe emakamu lenyuke kakhulu. Ngokomthetho, ukwenza izinto ezifana nokushiya isilevu "okungajwayelekile", ukugqoka isifihla-buso noma ihijab, ukuthandaza, ukuzila ukudla, ukungaphuzi utshwala, noma ukuba nezincwadi noma imibhalo ephathelene ne-Islam noma isiko lama-Uyghur, noma ukuveza ubuqotho benkolo noma isiko emphakathini noma ngasese, kubhekwa njenge "ukweqisa".
Ukuya emazweni lapho iningi labantu kungamaSulumane ngenhloso yokusebenza noma ukufunda, noma ukuxhumana nabantu abahlala ngaphandle kweShayina, nakho kubalwa njengezizathu eziyisisekelo ezenza abantu babe ngabasolwa. Wonke umuntu, kungakhathaliseki ukuthi owesilisa noma owesifazane, omdala noma osemusha, wasekhaya noma wasemakhaya, ubhekene nengozi yokuboshwa.
Embikweni oshicilelwe yi-Amnesty International othi ‘China: Baphi? Isikhathi sokuphendula mayelana nokuboshwa ngobuningi esifundeni saseXinjiang Uyghur Autonomous Region’, lezi zephula zafakazelwa ngobufakazi bofakazi. Umqondisi we-Amnesty International East Asia, uNicholas Bequelin, mayelana nalolu daba, wathi: “Akufanele kuvunyelwe uhulumeni waseShayina aqhubeke nezinqubomgomo zakhe ezimbi ezihloswe izizukulwane ezincane. Ohulumeni emhlabeni wonke kufanele babuze iShayina mayelana nesimo esibi esenzeka esifundeni saseXinjiang Uyghur Autonomous Region” lokhu kukhombisa ubukhulu benkinga.
Isizwe sonke siyaphikwa, inkululeko yokukhonza ayikhona, amagama esiTurkey nemibhalo iyavinjelwa, futhi isifunda saseMpumalanga Turkistan siqanjwa ngamabomu ngokuthi Xinjiang. Lezi zindlela zihlose ukususa umqondo wesizwe. Kuthiwa lesi sifunda siyindawo yakudala yaseShayina, futhi umlando nezindinganiso zesifunda kuyaphikwa.
Sibiza bonke abathintekayo ukuthi bathwale umthwalo wemfanelo kulesi simo, sibiza zonke izinhlangano zamazwe omhlaba, ikakhulukazi i-UN General Assembly, ukuthi zisebenzise izinyathelo ezinqanda ngokushesha, futhi simema umphakathi wamazwe omhlaba ukuthi usebenze ngenxa yabantu baseMpumalanga Turkistan Uyghur.
(Umthombo : https://shorturl.at/Zwvd8)