Vererõhu kõrgenemine (hüpertensioon): põhjused, riskid ja kontrollimeetodid

Mis on hüpertensioon?

Vererõhu kõrgenemine ehk hüpertensioon võib ravi puudumisel põhjustada tõsiseid terviseprobleeme, nagu südameinfarkt, ajuverejooks, dementsus, südame- ja neerupuudulikkus. Vererõhk mõjutab kõiki keha organeid ja süsteeme ning paljud kehasüsteemid mängivad olulist rolli vererõhu määramisel. See on otseselt seotud paljude teguritega, nagu rasvumine, diabeet, toitumisharjumused, kasutatavad ravimid, kehalise aktiivsuse tase ja stress. Nende tegurite õige mõistmine on vererõhu tõhusa kontrolli võti.

Hüpertensiooni põhjustavad peamised tegurid

Vale toitumine ja liigne soolatarbimine

Kehasisene soola ja teiste mineraalide tasakaal mõjutab oluliselt vererõhku. Kõrge naatriumitase põhjustab veresoonte ahenemist, mis omakorda tõstab vererõhku. On teada, et märkimisväärne osa südame- ja veresoonkonnahaigustest tingitud surmadest maailmas on seotud liigse naatriumitarbimisega. Soola peamine allikas igapäevaelus on lauasool (naatriumkloriid). Paljudes riikides on keskmine päevane soolatarbimine umbes 10 grammi; see kogus häirib keha tasakaalu ja suurendab hüpertensiooni riski. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab tervisliku vererõhu säilitamiseks mitte ületada päevas 5 grammi soola. Soolatarbimise vähendamine võib aidata vererõhku märgatavalt langetada.

Teine oluline tegur on üldised toitumisharjumused. Liigne loomse valgu ja rasva tarbimine, küllastunud või transrasvhapete kasutamine, kiudainete ning värskete puu- ja köögiviljade vähene söömine ning samal ajal kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi ja teatud vitamiinide puudus võivad soodustada hüpertensiooni teket. Samuti kuuluvad riski suurendavate toitude hulka suhkrut ja glükoosisiirupit sisaldavad toidud ja joogid.

Liigne tee ja kohvi tarbimine

Mõõdukas koguses suhkruta tee või kohv võib kehas sisalduvate antioksüdantide tõttu avaldada veresoonte tervisele positiivset mõju. Kuid liigsel tarbimisel võib nende kofeiinisisaldus põhjustada südame löögisageduse ja vererõhu tõusu. Ohutum on tarbida mitte rohkem kui kaks tassi päevas. Liigne kofeiin võib samuti põhjustada unehäireid ja avaldada negatiivset mõju hingamisele.

Rasvumine

Rasvumine on seisund, millel on negatiivne mõju paljudele kehasüsteemidele, põhjustades rasva ladestumist veresoonte seintes, veresoonte jäikust, veresoonte vastupanu suurenemist ning seeläbi nii hüpertensiooni kui ka südamepuudulikkuse riski tõusu. Rasvunud või kõrge kehamassiindeksiga (KMI) inimestel soovitatakse regulaarselt kontrollida südame- ja veresoonkonnatervist.

Diabeet

Vererõhku reguleerivad peamised organid on süda, veresooned, neerud ja aju. Diabeetikutel põhjustab neerufunktsiooni halvenemine vererõhu raskemat kontrolli ning suurendab hüpertensiooni riski.

Liikumatu eluviis

Regulaarne kehaline aktiivsus aitab veresooni laiendada ja elastseks muuta, aidates seeläbi vererõhku tasakaalustada. Ebapiisav kehaline aktiivsus ja istuv eluviis loovad soodsa pinnase hüpertensiooni riski märgatavaks suurenemiseks. 4–5 korda nädalas, 30–45 minutit päevas mõõduka tempoga kehaline aktiivsus on vererõhu kontrolli all hoidmisel väga tõhus.

Ebapiisav vedeliku tarbimine

Kehale on vajalik piisav vedeliku tarbimine, et korralikult toimida. Ebapiisav veejoomine võib aeglustada ainevahetust, põhjustada neerudes vee ja naatriumi peetust ning seeläbi vererõhu tõusu. Pikaajaline vedelikupuudus võib põhjustada ka püsivaid kahjustusi neerufunktsioonis.

Alkoholi tarbimine

Liigne või sage alkoholi tarbimine võib häirida vedeliku ja elektrolüütide tasakaalu, põhjustada neerudes vee ja naatriumi peetust ning pikaajaliselt neerukahjustust. Selle tulemusena suureneb hüpertensiooni risk.

Suitsetamine

Suitsetamine kahjustab veresoonte sisepinda ja põhjustab veresoonte jäikust. See loob soodsa pinnase nii veresoonte jäikuse (ateroskleroosi) tekkele kui ka vererõhu tõusule. On teada, et suitsetamine suurendab südameinfarkti riski; eriti koos olemasolevate krooniliste haigustega suureneb risk veelgi. Seetõttu on suitsetamisest hoidumine oluline samm vererõhu ja südame-veresoonkonna tervise säilitamisel.

Stress

Stressiolukorrad käivitavad kehas kiire hormonaalse vastuse ning neerupealistest vabanevad stressihormoonid mõjutavad otseselt vererõhku. Stress võib mõnel inimesel põhjustada vererõhu kiiret tõusu. Samuti mõjutab stress negatiivselt endoteeli funktsiooni, mis tagab veresoonte seina elastsuse.

Geneetilised tegurid

Nagu paljude terviseprobleemide puhul, on ka hüpertensiooni kujunemisel olulised pärilikud omadused. Perekonnas esinevad südame-veresoonkonnahaigused või hüpertensioon loetakse riskiteguriks. Seetõttu soovitatakse perekondliku eelsoodumusega inimestel regulaarselt vererõhku kontrollida.

Kuidas saab ennetada kõrget vererõhku?

Hüpertensiooni ennetamiseks ja olemasoleva riski vähendamiseks on väga oluline pöörata tähelepanu tervislikule toitumisele, vähendada soola tarbimist, eelistada rohkelt köögivilju, puuvilju ja kiudainerikkaid toite, teha regulaarselt trenni ning hoida kehakaalu kontrolli all. Samuti on tõhusad viisid vererõhu hoidmiseks tervislikul tasemel alkoholi ja suitsetamise vältimine, stressijuhtimise meetodite rakendamine ning regulaarne tervisekontroll.

Korduma kippuvad küsimused

1. Mis on hüpertensiooni kõige levinum põhjus?

Kõrge vererõhu peamisteks põhjusteks on liigne soolatarbimine ja ebatervislik toitumine. Samuti on sagedased tegurid rasvumine, kehaline passiivsus ja perekondlik hüpertensiooni esinemine.

2. Millele peaks hüpertensiooniga inimene tähelepanu pöörama?

Toitumisel tuleks vältida soola ja küllastunud rasvu, teha regulaarselt trenni, mitte suitsetada ega tarbida alkoholi, vähendada stressi ning regulaarselt mõõta vererõhku. Samuti on oluline mitte katkestada arsti poolt määratud ravimite kasutamist.

3. Kui palju mõjutab soolatarbimise vähendamine vererõhku?

Soola vähendamine põhjustab tavaliselt vererõhu langust; mõnede uuringute kohaselt võib isegi mõne mmHg võrra alanenud vererõhk avaldada üldisele tervisele positiivset mõju.

4. Kas liigne tee või kohvi joomine põhjustab hüpertensiooni?

Liigne tee ja kohvi tarbimine võib nende kofeiinisisalduse tõttu põhjustada vererõhu tõusu. Mõõdukas tarbimine tavaliselt probleeme ei tekita.

5. Kas stress tõstab tõesti vererõhku?

Jah, stressiolukorrad võivad põhjustada vererõhu kiiret tõusu. Pikaajaline stress võib põhjustada püsivaid muutusi veresoontes.

6. Kas hüpertensioon on geneetiline?

Kui perekonnas esineb hüpertensiooni, suureneb haiguse tekkimise risk. Seetõttu peaksid perekondliku eelsoodumusega inimesed olema ettevaatlikumad.

7. Kuidas põhjustavad rasvumine ja diabeet hüpertensiooni?

Rasvumine põhjustab veresoonte jäikust ja veresoonte vastupanu suurenemist, diabeet aga võib kahjustada neerufunktsiooni. Mõlemad raskendavad vererõhu kontrolli.

8. Kuidas mõjutavad suitsetamine ja alkoholitarbimine vererõhku?

Suitsetamine ja alkohol kahjustavad veresoonte struktuuri ning põhjustavad vererõhu tõusu. Pikaajaliselt suurendavad need südame-veresoonkonnahaiguste riski.

9. Milline on kehalise aktiivsuse mõju hüpertensioonile?

Regulaarne treening suurendab veresoonte elastsust ning aitab hoida vererõhku tervislikes piirides.

10. Kas ebapiisav veejoomine põhjustab hüpertensiooni?

Jah, kui keha veetasakaal on häiritud, suureneb naatriumi peetus; see aitab kaasa vererõhu tõusule.

11. Milliste mineraalide tähtsus on hüpertensiooni puhul oluline?

Eriti kaaliumi, magneesiumi ja kaltsiumi rikas toitumine aitab hoida vererõhku tasakaalus.

12. Kas hüpertensioon võib olla ka ilma sümptomiteta?

Jah, paljud inimesed ei pruugi hüpertensiooni märgata. Seetõttu on regulaarsed vererõhu mõõtmised olulised.

13. Kas hüpertensioon on püsiv haigus?

Mõnel inimesel võib hüpertensioon vajada eluaegset jälgimist ja ravi; kuid elustiili muutustega saab seda kontrolli all hoida.

14. Kui kõrge peaks olema vererõhk?

Tavaliselt peetakse täiskasvanute jaoks ülemiseks piiriks 120/80 mmHg. Kuid individuaalseid erinevusi arvestades tuleks seda hinnata arsti soovitusel.

15. Kui vajalik on rutiinne arsti kontroll hüpertensiooni ennetamiseks?

Soovitatakse, et kõigil riskiteguritega inimestel tuleks vähemalt kord aastas läbida arsti kontroll.

Allikad

• Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). "Hüpertensioon."

• Haiguste Kontrolli ja Ennetamise Keskused (CDC). "Kõrge vererõhk."

• Ameerika Südameassotsiatsioon (AHA). "Vererõhu näitude mõistmine."

• Euroopa Hüpertensiooni Selts (ESH). "2018. aasta juhised arteriaalse hüpertensiooni käsitlemiseks."

• The New England Journal of Medicine. "Sool ja südame-veresoonkonna haigused."

• National Institute for Health and Care Excellence (NICE). "Hüpertensioon täiskasvanutel: diagnoosimine ja ravi."