Mis on südameatakk? Millised on selle sümptomid ja põhjused? Kuidas seda ravitakse kaasaegse lähenemisviisiga?
Millised on südameinfarkti sümptomid ja põhjused? Millised on kaasaegsed raviviisid?
Südameinfarkt on seisund, mis tekib siis, kui südamelihas jääb eluliselt tähtsast hapnikust ja toitainetest ilma ning vajab kiiret sekkumist. Meditsiinilises keeles nimetatakse seda müokardiinfarktiks ning see tekib enamasti südant toitvate pärgarterite äkilise ummistuse tõttu. See ummistus võib tekkida veresoonte seinale kogunenud rasva, kolesterooli ja teiste ainete moodustatud naastude lõhkemise või sinna tekkinud verehüübe tõttu, mis sulgeb veresoone täielikult või osaliselt. Varajase diagnoosi ja raviga on võimalik südamele tekitatud kahju minimeerida.
Südameinfarkti definitsioon ja peamised põhjused
Südameinfarkt on seisund, mille puhul südamelihase hapnikuvajadus ei ole rahuldatud ning südamekoes tekib kahjustus. See on enamasti tingitud pärgarterite ahenemisest või äkilisest ummistusest. Veresoonte seinale kogunenud naastud võivad aja jooksul ahendada sooni ning nende lõhkemisel lisanduvad verehüübed, mis võivad äkitselt katkestada verevoolu südamelihasesse. Kui seda ummistust kiiresti ei kõrvaldata, võib südamelihas pöördumatult kahjustuda ning südame pumbafunktsioon väheneda, mis võib viia südamepuudulikkuseni. Südameinfarkt on jätkuvalt üks juhtivaid surmapõhjuseid kogu maailmas. Paljudes riikides põhjustab südameinfarkt tunduvalt rohkem surmajuhtumeid kui liiklusõnnetused.
Millised on südameinfarkti kõige sagedasemad sümptomid?
Südameinfarkti sümptomid võivad inimeseti erineda ning avalduda ka ebamääraste kaebustena. Kõige sagedasemad sümptomid on järgmised:
Rindkerevalu või ebamugavustunne: surve-, pitsitus-, põletus- või raskustunne rindkere keskosas; mõnikord võib kiirguda vasakusse kätte, kaela, lõuga, selga või kõhtu.
Hingeldus: võib tekkida koos rindkerevaluga või iseseisvalt.
Higistamine: eriti tüüpiline on külm ja rohke higistamine.
Nõrkus ja väsimus: võib esineda juba päevade jooksul enne infarkti, eriti sagedane naistel.
Pearinglus või uimasustunne
Iiveldus, oksendamine või seedehäired
Südamekloppimine, mis ei ole seotud füüsilise aktiivsusega ega möödu
Südamerütmi kiirenemine või ebaregulaarsus
Selja, õla või ülakõhu valu, eriti sagedane naistel.
Põhjuseta köha või hingamisraskus
Jalgade, labajalgade või pahkluude turse (enamasti haiguse hilisemas staadiumis) Need sümptomid võivad olla mõnikord kerged, mõnikord aga väga tugevad. Eriti juhul, kui rindkerevalu ja hingeldus ei möödu mõne minutiga või korduvad, tuleb viivitamatult pöörduda arsti poole.
Südameinfarkti sümptomid erinevates rühmades
Naistel ja noortel võib südameinfarkt mõnikord areneda ilma klassikalise rindkerevaluta. Naistel võivad esiplaanil olla just nõrkus, seljavalu, iiveldus, unehäired ja ärevus. Eakatel või diabeetikutel võib valu olla vähem väljendunud ning esimeseks sümptomiks võib olla äkiline jõuetus või hingeldus.
Öösel või une ajal tekkiv rindkere ebamugavustunne, südamekloppimine, külm higistamine ja äkiline ärkamine võivad samuti olla uneaegse südameinfarkti tunnused.
Millised on südameinfarkti peamised riskitegurid?
Südameinfarkti kujunemisel mängivad rolli mitmed riskitegurid, mis sageli esinevad koos. Kõige sagedasemad riskitegurid on:
Suitsetamine ja tubakatoodete tarvitamine
Kõrge kolesteroolitase (eriti LDL-kolesterooli tõus)
Kõrge vererõhk (hüpertensioon)
Diabeet (suhkurtõbi)
Rasvumine ja vähene kehaline aktiivsus
Ebatervislik toitumine (rikkalik küllastunud ja transrasvade poolest, vähene kiudainete sisaldus)
Perekonnas varajases eas esinenud südamehaigused
Stress ja krooniline vaimne pinge
Vanuse kasv (risk suureneb vanusega)
Meessugu (kuid pärast menopausi suureneb risk ka naistel) Mõned laboratoorsed näitajad (nt C-reaktiivne valk, homotsüsteiin) võivad samuti viidata suurenenud riskile. Kaasaegses meditsiinis aitavad elustiili muutused koos teatud kirurgiliste ja invasiivsete meetoditega vähendada riski rasvunud patsientidel.
Kuidas diagnoositakse südameinfarkti?
Südameinfarkti diagnoosimisel on kõige olulisem patsiendi kaebuste ja kliinilise seisundi jälgimine. Seejärel tehakse järgmised põhiuuringud:
Elektrokardiograafia (EKG): näitab südame elektrilise aktiivsuse muutusi infarkti ajal.
Vereanalüüsid: eriti troponiini ja teiste südamelihasest vabanevate ensüümide ning valkude tõus toetab diagnoosi.
Ehhokardiograafia: hindab südamelihase kokkutõmbevõimet ja liikumishäireid.
Vajadusel kasutatakse lisauuringutena rindkere röntgenit, kompuutertomograafiat või magnetresonantstomograafiat.
Pärgarterite angiograafia: tehakse veresoonte ummistuste ja ahenemiste täpseks diagnoosimiseks ning vajadusel samaaegseks raviks. Protseduuri käigus saab vajadusel avada veresooni balloonangioplastika või stendi paigaldamisega.
Mida teha südameinfarkti kahtluse korral?
Südameinfarkti sümptomeid tundva inimese jaoks on aeg kriitilise tähtsusega. Järgida tuleks järgmisi samme:
Koheselt kutsuda kiirabi või pöörduda erakorralise meditsiini osakonda
Istuda rahulikult ja piirata liikumist miinimumini
Kui ollakse üksi, jätta uks lahti või paluda abi lähedastelt
Kui arst on varem soovitanud, võib kasutada kaitsvat nitroglütseriini või muid ravimeid
Oodata professionaalset abi kuni meditsiinipersonali saabumiseni, vältida liigset pingutust ja paanikat Kiire ja asjakohane sekkumine infarkti ajal vähendab südamelihase kahjustust ja suurendab ellujäämisvõimalust.
Kaasaegsed raviviisid südameinfarkti korral
Kaasaegses meditsiinis kavandatakse südameinfarkti ravi vastavalt patsiendi infarkti tüübile, raskusastmele ja olemasolevatele riskiteguritele. Ravi hõlmab tavaliselt järgmisi samme:
Koheselt alustatakse veresooni laiendavate ja verevedeldajate raviga
Varajases faasis on sageli esmavalikuks pärgarteri sekkumine (angioplastika, stendi paigaldamine)
Vajadusel tehakse möödaviiguoperatsioone, mille käigus asendatakse ummistunud veresooned tervete veresoontega
Pärast eluohtliku seisundi möödumist rakendatakse südame tervist toetavaid elustiilimuutusi, regulaarset ravimite kasutamist ja riskitegurite juhtimist
Suitsetamisest loobumine, tervislik ja tasakaalustatud toitumine, regulaarne kehaline aktiivsus, stressijuhtimine ning vajadusel diabeedi ja hüpertensiooni kontroll on põhilised ennetusmeetmed Ravi käigus on väga oluline järgida kardioloogide ja südamekirurgide soovitusi ning käia regulaarselt kontrollis.
Kuidas südameinfarkti ennetada?
Südameinfarkti riski saab paljudel juhtudel oluliselt vähendada elustiili muutustega:
Suitsetamisest ja tubakatoodetest täielikult loobuda
Toituda kolesteroolivaeselt, süüa rohkelt köögivilju ja kiudaineid, piirata küllastunud rasvade ja töödeldud toidu tarbimist
Teha regulaarselt trenni; soovitatav on vähemalt 150 minutit mõõduka intensiivsusega kehalist aktiivsust nädalas
Hoida kõrget vererõhku ja veresuhkrut kontrolli all; vajadusel jätkata pidevat ravimravi
Kui oled ülekaaluline või rasvunud, saada professionaalset abi tervisliku kehakaalu saavutamiseks
Õppida stressijuhtimist ja kasutada psühholoogilise toe süsteeme Nendest meetmetest kinni pidamine aitab kogu maailmas vähendada südamehaigustest tingitud surmajuhtumeid.
Korduma kippuvad küsimused
Millises vanuses esineb südameinfarkti sagedamini?
Südameinfarkti risk suureneb vanusega. Kuid geneetiliste tegurite, diabeedi, suitsetamise ja elustiili tõttu võib see esineda ka noortel täiskasvanutel.
Kas on võimalik saada südameinfarkt ilma rindkerevaluta?
Jah. Eriti naistel, diabeetikutel ja eakatel võib südameinfarkt areneda ka ilma rindkerevaluta. Tuleb tähele panna atüüpilisi sümptomeid nagu nõrkus, hingeldus, iiveldus või seljavalu.
Kas südameatakk võib tekkida ka öösel või magades?
Jah, südameatakid võivad tekkida une ajal või varahommikul. Need, kes ärkavad ootamatu rindkerevalu, südamepekslemise või peapööritusega, peaksid viivitamatult pöörduma meditsiinilise hindamisele.
Kas naistel on südameataki sümptomid erinevad kui meestel?
Naistel võivad klassikalise rindkerevalu asemel esineda sellised kaebused nagu nõrkus, selja- ja kõhuvalu, hingeldus või iiveldus.
Millised seisundid võivad olla segamini aetud südameatakiga?
Mõned haigused, nagu maohaigused, paanikahood, lihas-luukonna valud, refluks ja kopsupõletik, võivad anda südameatakiga sarnaseid sümptomeid. Kahtluse korral tuleb kindlasti teha meditsiiniline hindamine.
Kas südameataki ajal tuleks võtta aspiriini?
Kui arst on seda soovitanud ja teil ei ole allergiat, võib mõnel juhul olla kasulik närida aspiriini kuni kiirabi saabumiseni. Kuid igal juhul peab meditsiiniline abi olema esmatähtis.
Kas pärast südameinfarkti on võimalik täielikult paraneda?
Varajase sekkumise saanud patsientide oluline osa võib sobiva ravi ja elustiili muutustega saavutada tervisliku elu. Kuid mõnel juhul võib tekkida püsiv südamefunktsiooni kadu.
Mis on südameataki põhjused noortel?
Noortel võivad südameatakki põhjustada suitsetamine, kõrge kolesterool, rasvumine, vähene liikumine ja mõned kaasasündinud veresoonte anomaaliad.
Millele tuleks toitumisel tähelepanu pöörata südameataki ennetamiseks?
Tuleks eelistada köögivilju, puuvilju, täisteratooteid, kala ja tervislikke rasvu; küllastunud ja transrasvhapete, soola ja suhkru tarbimist tuleks piirata.
Millal võib pärast südameinfarkti alustada treeningutega?
Pärast südameinfarkti tuleb treeningprogramm alustada kindlasti arsti järelevalve all ja individuaalse riskihindamisega.
Kaua peab südameataki saanud inimene haiglas viibima?
See aeg sõltub infarkti raskusastmest ja rakendatud ravist. Enamasti viibitakse haiglas mõnest päevast kuni nädalani.
Mida teha, kui peres on südamehaigusi?
Perekondlik eelsoodumus on oluline riskitegur. Tuleks vältida suitsetamist, toituda tervislikult, teha regulaarselt trenni ning vajadusel käia regulaarselt südamekontrollis.
Kas stress võib põhjustada südameatakki?
Pikaajaline stress võib kaudselt suurendada südameataki riski. Stressi tuleks võimalusel vältida või kasutada tõhusaid toimetulekuviise.
Allikad
Maailma Terviseorganisatsioon (World Health Organization, WHO): Cardiovascular diseases (CVDs) Fact Sheet.
Ameerika Südameassotsiatsioon (American Heart Association, AHA): Heart Attack Symptoms, Risk, and Recovery.
Euroopa Kardioloogiaselts (European Society of Cardiology, ESC): Guidelines for the management of acute myocardial infarction.
USA Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskused (CDC): Heart Disease Facts.
New England Journal of Medicine, The Lancet, Circulation (Eelretsenseeritud meditsiiniajakirjad).