Ressursside jaotuse ebaõiglus, nälg

Lugupeetud lugeja,

Kui loed seda kirjutist, sureb maailmas iga 4 sekundi järel üks inimene nälja või näljaga seotud põhjuste tõttu. Selle kirjutisega pöörame sina ja mina koos tähelepanu nendele kaotustele ning õpime, et ressursse tarbides peame olema säästlikud ja teadlikud jagamisest.

Näljast tingitud surma valem on lihtne: maailmas on piisavalt ressursse ja on inimesi, kes neid vajavad. Soovi korral leidub ka inimesi ja tööjõudu, kes suudaksid need ressursid ühiselt luua. Kuid selle probleemi lahendamiseks puudub vajalik kumulatiivne pingutus. Ressursside inimesteni jõudmisel on takistused; seetõttu ei jõua ressursid inimesteni ja inimesed surevad.

Enamik näljast tingitud surmadest ei tulene tootmise puudulikkusest, vaid jaotuse, ligipääsu ja süsteemsete probleemide tõttu. Nälg toob endaga kaasa korruptsiooni, kaose ja sotsiaalse lagunemise.

Sõjad, poliitilised kriisid, poliitika, status quo, mis ei soovi kehtestatud korda muuta, üliinimlik religioon ja poliitika, isekus, ning inimese ülbus, kes kõnnib komistamata ega mõista kukkunut – need on selle probleemi peamised põhjused.

Ometi on kõik universumis elavad inimesed võrdsed. Kõigi elamisõigus on püha.

Surm nälja tõttu on ühiskondlik mõrv. Iga ühiskonna liige vastutab nende surmade eest võrdselt.

Maailmas on 197 riiki. Arenevas maailmas on esmavajaduste tootmine ja nende jagamine abivajajatele ilma diskrimineerimiseta meie inimlik kohustus ning see on võimalik ainult otsustavate inimeste kaasabil.

Aga mida me saame teha?

Kas saame oma tänavatel, linnades, külades, piirkondades muuta oma teadlikkuse käitumiseks? See on probleem, mida üksikisik üksi ei suuda lahendada, kuid igaühe panusega saab seda kergesti lahendada.

Mida saame teha individuaalselt;

1- Vähendada raiskamist

Iga suutäis, mille võtame taldrikule, iga tilk vett, mille asjatult raiskame, esindab kuskil mujal puuduvat suutäit või tilka vett. Tarbides vaid nii palju, kui vajame, avaldame suuremat mõju, kui arvame.

2- Teadliku tarbimisharjumuse kujundamine,

Peame tegema vajaduspõhiseid oste planeerimata ostude asemel. See tarbimisharjumus toob kaasa vajaduspõhise tootmise.

3- Suurendada toidu jagamist,

Valmistada toitu nii, et seda ei jääks üle, või jagada ülejäävat toitu – kuigi see võib tunduda väike samm, arendab see ühtekuuluvustunnet ja tagab ressursside tõhusa kasutamise.

4- Toetada usaldusväärseid vabaühendusi,

Usaldusväärsete abiorganisatsioonide toetamine võib otseselt aidata paljudel inimestel ressurssideni jõuda.

Teadlikkuse tõstmine:
Selle kirjutise jagamine, rääkimine, selgitamine... Mõnikord algab suurim muutus ühe idee levikust.

Mida saame teha ühiskondlikult ja globaalselt?

Toidujagamissüsteemide parandamine

Suure osa maailmas toodetud toidust visatakse ära, samal ajal kui miljonid inimesed jäävad nälga.

Sõdade ja kriiside vähendamine:
Nälg kasvab sageli sõja varjus. Mandritevaheliste ballistiliste rakettide asemel peaksime looma mandritevahelisi toiduvõrke.

Põllumajandus- ja tootmispoliitikate tugevdamine:
Kohalike tootjate toetamine ja jätkusuutliku põllumajanduse edendamine pakub pikaajalisi lahendusi.

Rahvusvaheline koostöö:
Nälg on globaalne probleem; ka lahendus peab olema globaalne. Tuleb tagada riikidevaheline koordineerimine ning iga riik peaks suunama osa oma ressursse ja tööjõudu rahvusvahelisse võitlusse näljaga.

Tuleks luua universaalne toidutarneahel. Kõik maailma inimesed peaksid hoolitsema abivajajate, tööturult kõrvale jäänud ja töötada võimetute inimeste eest.

Universaalne Toidu ja Tootmise Keskuse Mudel

See mudel on loodud selleks, et äratada inimestes ilus tunne ja utoopiline unistus.

Mudeli põhikontseptsioon: "Global Production Node (GPN)"

Selle mudeli kohaselt peaks iga riik rajama oma territooriumile standardse tootmissõlme (keskuse). Need keskused peavad olema omavahel ühendatud, modulaarse ülesehitusega ja universaalse standardiga.

Näidiskeskuse struktuur — 5 tootmistasandit

Iga GPN keskuse koosseisu kuulub järgmised 5 kohustuslikku tootmisüksust:

Üksus	Sisu	Eesmärk/väljund
Põllumajandusüksus	Teravili, köögivili, kaunviljad	Põhitoit
Loomakasvatusüksus	Kodulinnud, veised, mesindus	Valgud, piim, mesi
Tekstiiliüksus	Puuuvill, vill, lõng, õmblemine	Rõivad, katted
Energiaüksus	Päike, tuul, biogaas	Keskuse enda energia
Ladu & jaotusüksus	Külmaahel, pakendamine	Abivajajateni jõudmine

(Siinsete tasandite arvu saab suurendada.)

Näidis maa jaotamise mudel

Iga riik jagab oma maa vastavalt osalemisvõimele järgmiselt:

Kokku eraldatud maa → 100%

├── 40% → Põllumajandus (teravili, köögivili, puuvili)

├── 25% → Loomakasvatus (karjamaa + laut)

├── 15% → Tekstiilitooraine (puuvill, lina)

├── 10% → Energia tootmine (paneelid, tuulikud)

└── 10% → Logistika, ladu, töötlemiskeskus

Kes mida teeb selles mudelis?

Töötada suudavad isikud

Tegelevad keskuses tasustatud/vabatahtliku tootmisega

Annavad ülejäägi globaalsesse reservi

Ressurssidest kasu saavad isikud määratakse kindlaks.

Lisatakse tarbijate reservi

Nende osa kaetakse automaatselt tootmisreservist

Riigid

Eraldavad maa, rajavad infrastruktuuri

Kontrollivad oma keskuse tööd

Täitavad oma panuse globaalsesse reservi

Globaalne koordineerimissüsteem

• Iga keskus nii toodab kui saab

• Ületootmine → saadetakse globaalsesse reservi

• Puudujäägiga piirkond → kaetakse reservist

Standardiseerimise põhimõtted

1. Füüsiline standard — sama modulaarne struktuur, samad mõõtmed

2. Tootmisstandard — samad seemnekategooriad, samad hooldusprotokollid

3. Andmestandard — tootmine/tarbimine raporteeritakse digitaalselt

4. Jaotusstandard — pakendamine, märgistamine, külmaahela reeglid

5. Järelevalvestandard — rahvusvaheline vaatlejate rotatsioon

Kvoodi arvutus

Riigi kvoot = (Rahvaarv × inimese kohta tootmise eesmärk) + Globaalne reservi osa

Globaalne reservi osa = SKT-le proportsionaalne lisapanus

Rikkad riigid panustavad rohkem; nõrgemad riigid toodavad vähem ja saavad rohkem

r.

Modeli Tugevad Küljed

Korratav — sama plaan rakendatakse igal pool

Skaleeritav — väike riik, väike keskus; suur riik, suur keskus

Sõltumatu — iga keskus toodab oma energia, ei ole välisest sõltuv

Õiglane — panus määratakse vastavalt võimekusele, jaotus vastavalt vajadusele

Läbipaistev — kõik andmed on digitaalsed, kontrollitavad

Lõppsõna

Nälg ei ole saatus.
Nälg on lahendatav probleem.
Ja mis kõige tähtsam, nälg ei ole valik; kuid selle eiramine on valik.

Väike muudatus, mida teed täna,
võib homme muuta kellegi elu.

Pea meeles:
Maailm on piisavalt suur kõigile…